Nõutu

Ma ei tea, mis ma endaga peale hakkan. Loomulikult peaksin lõpuks ometi õppimisega tegelema, muidu ei jõua ma mitte kusagile välja. Aga vot mitte mingisugust konkreetset tuju  ja motivatsiooni pole. Jah, ma tean, et kõik need vabandused kirjutatakse alla lihtlabase laiskuse varjamiseks, ent mis teha, kui kõik ongi nii, nagu ma ütlen. Ma ei ütleks, et olen laisk -- seda ma kindlasti pole, kui asi puudutab õppimist. Mulle meeldib õppida. Aga see ei tule sellises õpikeskkonnas välja.

Selles koolihoones, milles oleme pool eelmist õppeaastat  + selle aasta esimene veerand õppinud, pole just kõige toredam istuda ja õpetajaid kuulata. Asi pole selles, et kool on kole ja vana, mööbel pole korras ja toolid lähevad järjest katki. Põhjus pole ka selles, et peame jagama ühte kooli vene õpilastega. Mind nimelt häirib selle kooli üldine olek. Aura, nagu ma juba eelmisel aastal ütlesin... See on niivõrd rusuv, et paneb pea valutama. See on lihtsalt talumatu. Tundide lõppedes lahkun sellest majast kiire sammuga, justkui põgenedes.

Aga asi pole tegelikult nii hull, kui ma siin kirjeldan praegu. Koolipäeva teevad rõõmsamaks meie armsad koolikaaslased ja lugupeetud õpetajad! Ilma nendeta ei suudaks ükski hing paigal püsida ja end harima hakata.

Aga

6 months

Meow.
Heihopsti raffas.
I had the BEST weekend ever. Guess why?

Ma sain nämmat sööki.
Ja palju jalutada.

Mmmmmm kuidas mulle meeldib jalutada.

Kohe nii, et olen jalutamise fetišist. Jalutamine on äge. Jalutamine on elu.

Ma olen vist liiale läinud.

Tegelikult oli tõesti tore nädalavahetus. Reede oli tore, sest siis sain kuulata Laste Kirjanduskeskuses austerlase filosoofilisi mõtteid, reede oli lahe, sest laenutasin raamatuid, reede oli lahe, sest me kiikusime Joosepiga mere ääres. Siis oli reede vinge seepärast, et me korjasime kusagilt täiesti x puult vähemalt 8kg õunu.
Laupäeval jalutasime. Esimest korda elus proovisin e-sigaretti. Täitsa okei on, ütlen mina seepeale.

Pühapäev oli niisama supahdupah, sest meil oli J-ga 6 month anniversary. Trummipõrin ma tean, et see see on lühike aeg, aga noh, ee, ma arvan, et oleme siiski tublid lapsed. He... Hehe... Hehehehe
Texases käisime tähistamas. See tüüp võttis endale burxi, ma olin vähemalt nii tark, et tellisin sooja salati ja magustoidu... Dat was... f-n DELICIOUS. Mehed, te reaalselt peaksite proovima Texase happy end'i hitti, see on lihtsalt OI-VA-LI-NE!

Ja siis me veel jalutasime ja jalutasime ja jalutasime...

Oeh, jalutamine...

Kivil istub väike konn, mõtleb, et ta...

Surnud on.

CIAO kenakesed.
-teie Pabul.