Let's die, shall we?

Ma igatsen kirjutamist. Ma pole juba... Jumal teab kui kaua seda teinud. Pole mitte mingit inspiratsiooni ka selleks. Ei oska kuidagi millestki alustada ka, kuigi mõtteid on tohutult palju.
Ma lõpetasin kaheksanda klassi, suhteliselt edukalt. Loomulikult sain füüsikas ja keemias kolmed. No mis siis ikka, paha laps olen. Aga ei, see pole nii hull, kui mulle alguses tundus. Tegelikult olen ma üks päris tark inimene. :) Oeh, mis ma siin segast peksan... Aastas oli mul lisaks veel nendele kolmedele neljasid ka, viisi oli kõige rohkem. Olin suutnud isegi ajaloo neljaks kuidagi ära jamada... Õpetaja oli viimasel veerandil ülimalt imelikuks läinud ja pani mulle kena kolme sinna. Ent noh, ega mind praegu enam ei huvita. Praegu on suvi alanud, kõik on tore ja lilleline...
Jah, mul on nüüd boyfriend. Oleme temaga käinud üle kahe kuu. Joosep on tolle poisi nimi. Kõik on korras. Tipp-topp. Väga lahe. Võibolla tema pärast läkski mu viimane veerand nii tuksi. :O Oh noes, ma ei süüdista selles kedagi, lihtsalt ma olen uskumatult lihtsasti mõjutatav inimene, ei midagi muud.
25. JUUNI ON FAKING GREEN DAY KONTSERT. MA NII TAHAN SINNA JUBA! Jontsikuga lähme. ;D JAAA, BE JELLY NOW! Fyea, mul on ikka vedanud.

IV veerand

That's just horrible... Horrible, horrible, MOST HORRIBLE THING EVER.
Neljas veerand on nina otsas ja kurat, mul pole mitte mingit motivatsiooni õppimiseks. Eriti matemaatikas. Meie õpetaja on hulluks läinud.
Ma vihkan uut õppekava, sest me peame tegema asju, mida pidid tegema ÜHEKSANDAD klassid. Ma olen kaheksas.
God damn it. Seriously. I totally hate school.
Lilian ütles, et me peame nautima seda viimast veerandit, sest meil pole mitte ühtegi tasemetööd, arvestamata saksa keele eksamit, mis esimest korda meil see aasta tuleb. Yeaaah...
Ja sel aastal lõpetan lisaks kaheksandale klassile ka muusikakooli. Well THAT's fun.
Yayaya õppimise asemel ma kirjutan oma raamatut ning postitan siia mingit absoluutselt mõttetut informatsiooni.
Tänan lugemast.

New damn school

Krt, meid pandi kooli remondi tõttu pooleks PIKAKS-PIKAKS aastaks mingisse vene kooli, kus on venelased ning lõhnab venelaste järele. Selle kooli planeering on sama, mis Tartu Kunstigümnaasiumil ja Tallinna Õismäe Gümnil, seetõttu tean, kus kõik asub ning ma saan vaevalt seal koolis ära eksida. So yeah...
Venelastega on veidi hirmus. Ma olen juttude poolt lihtsasti mõjutatav, seepärast käin ringi sammud vaiksed ja üldse olen tagasihoidlik, et endas mitte tähelepanu äratada. Ma võin avaldada SUURE-SUURE saladuse: räägin ise puhtalt vene keelt.

Happy new year!

Oh well, people. 2012 aasta oli minu jaoks kõige hullem aasta, mis mul kunagi olnud on. Lihtsalt... Kohutav. Ülimalt palju on tolle aasta jooksul juhtunud ning need sündmused jäävad terveks eluks pitsitama. Pealegist juhtusid 2012 aastal kõige halvemad asjad. See oli kohutav aasta.

2013 peab tulema parem. Parem. Parem. PAREM. Ma pole endale midagi lubanud, et ma hakkan paremini õppima vms, aga jah, mul on üks suur soov, mille ma üles kirjutasin ning vana-aasta õhtul maha põletasin. Ning see soov peab täituma selle aasta augustis. Enne minu sünnipäeva. Selle soovini hakkan tasakesti pürgima, ilma, et endale liiga teeksin, sest eelmisel aastal ajasin selle soovi täitumiseni pürgides oma tervise täiesti tuksi. Võtan asja kukesammude haaval. Ja ma saan sellega hakkama.

2013 aasta algas väga kentsakalt. Jubedalt. Veidralt. Õõvastavalt. Košmaarselt. Meie ventilatsiooni auku oli kukkunud kolm tuvi: kaks täiskasvanud ja üks phmst vastsündinu. Kaks täiskasvanud tuvi sai surma, väike oli elus. Ma püüdsin teda toita, ta ei söönud sugugi. Ainult jõi pipetist. Ta suri. Täiskasvanud tuvid võtsime ventilatsiooni august välja.

Ma ei saa endale nii väga head uut aastat soovida, sest see aasta algas... kahtlaselt. Ei oska midagi oodata. Ja ei looda ka enam midagi. Saagu mis saama peab.

It's christmas in the air!

 

Ahoi!

Eilne oli lihtsalt supppeeerrrrr! Emps, mina ja Renata tundsime rõõmu lihtsalt olemisest. Saime loomulikult kinke ka, aga emps oli üdini üllatunud, kui nägi, et meiegi olime talle midagi jõuludeks ostnud. Samas oli ta ka seitsmendas taevas.

Kõik, mida me 24.detsembril tegime, oli koristamine, laulmine, koristamine, filmide vaatamine ja söögitegemine. Kogu lugu. Ja sellegipoolest oli meie päev õnnestunud. Nii mõnus...

Hommikul äratas Rennu mind üles ja ütles, et peaksime ema kingi ära pakkima. Olin eelnevalt välja valinud, mis paberi me ümber paneme ja ma tegin isegi ühe kaarditaolise värgenduse paberist, millel ilutses üks ginger päkapikk koos oma kingitusega. Igatahes jah, ma pole just parim kingituste pakkija, ent ikkagi olin enda asjaga rahul. Vähemalt kaart tuli hästi  välja.

JONTSIK TULEB HOMME TALLINNASSE! JEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE!

LOTR, LOTR, LOTR, LOTR!!!

Oeh, nii vägev...

Oh the weather outside is frightful, but the fire is so delightful...

Jah, õues on neli kraadi külma. Ilm, go to hell! Ei taha lörtsi ja vihma. Mine külmemaks!

2012 world end - survived

No väga tore. Meediasse ajati niisugust paska gravitatsiooni kadumise kohta ning päikese kustumine on ka nüüd lähemal. Mis mõttes nagu? 13:15, 21.12.2012 pidi toimuma maailmalõpp, kus kaob neljaks kuuks valgus, elekter ning gravitatsioon. Kas see on üldse VÕIMALIK? Mida kuradit need idioodid meile ajasid? Inimeste seas tekitati paanikat, vaesed vanad inimesed, kes elavad üksinda, ei saanud harjuda mõttega, et nad peavad surema niipea... See on lihtsalt ebanormaalne. Vaadake, kuhu kuulsuse saamiseks jõuti -- inimestele sisendatakse, et me sureme. Kohe. Ja praegu. See on lihtsalt ebanormaalne. Ostke endale elu.

Ema ütles, et vaadates minu lugusid, on võimalus, et olen sisimas kuri inimene. Mäletan vaid halbu asju ning olen ahne.
See muutis mu arvamust endast.
Ma tean, kes ma nüüd olen.