This is me when I saw my German note: IT WAS A FUCKIN
5!!!
Täna olin viimast korda selle aasta jooksul muusikakoolis. Oi, keegi ei suuda seda ette kujutada, kui kerge mul praegu on. Tunne on selline, nagu oleksin just mingisuguseist ahelaist lahti saanud.
Õues on rämedalt külm. Tavaliselt ma seda sõna "räme" ei kasuta, aga nüüd on mul tunne, et see on antud juhul päris kohane. Nimelt tuul kuivatas mu näo ära. Ja see on punane ja teeb valu. Nii tore, eks ole.
Pärast muusikakooli, kui koeraga jalutama läksin, otsustasin taaskord hulluks minna ning võtsin ette ühe pikema jalutuskäigu. Ning seda lõikava tuulega! Ega ma isegi ei saa aru, mis mul viimasel ajal viga olnud on. Käitun lihtsalt tunnete ajel ning kogu lugu. Aga selle jalutuskäiguga tuli mul hiigel summa ideid pähe ning nüüd püüan neid kõiki teostada. Sest kõik ideed, mis mulle pähe tekivad, on väga väärtuslikud minu jaoks.
Ja füssat ega keemiat ei viitsi kohe üldse õppida. Ma tahan kirjutada.
No comments:
Post a Comment