"Because YOLO, that's why"

Ma tegelikult vihkan kooli. Ei, reaalselt. Ma ei taha sinna mitte mingil juhul minna. Mulle ei meeldi õppida, kui selle eest ainult kahtesid ja kolmesid saan. Keemias sain kolme, füüsikas ühe töö kohta kahe ja kolme miinuse... Kusjuures saksa keeles on kaks viite ja neli pluss. Kohe aru saada, milles ma hea või halb olen.

Kool läks teokiirusel mööda, aga viimane koolipäev oli küll hea. Meil on ju reedeti ainult neli tundi, ei tea miks nii vähe, aga see on ju päris super, kui nii võib öelda. Saime koolist vara lahti ning ma suundusin koju - LOL'i mängima. Seejärel läksin Joosepi juurde, sealt liikusime kesklinna. Teepeal nägime kasutatud pillide poodi ja ma tahtsin endale kangesti ukulelet. Mõtlengi endale selle millalgi soendada. Joosep ostis sealt poest endale elektrikitarrijuhtme ning ma käskisin tal pärast natuke mängida ka.^^ Jalutasime jõhkralt, mina "sõimasin" nende beežide pükste kandjaid ja laulsin keset tänavat nagu ma seda Tartus koos Herminega tegin. Ma pole üldse imelik inimene.

Mõtlesime osta hennapastat Universumist, aga ei leidnud kusagilt neid tuubisolevaid, pulbrit me ei viitsinud loomulikult tegema hakata. Instead of buying henna ostis joosep meile kahe peale Hesburgeri banaanijäätisekokteili, mis maitses nagu banaani-, maasika- ja vanillikokteil. Iga lonksuga tundsime erinevat maitset ning see oli päris huvitav experience. Seejärel läksime kultuurimiilile, korjasime paar-kolm õuna, vahtisime ringi, mina käitusin nagu retard, viskasime kive vette ja olime niisama ägedad. 

 Mulle hullult meeldis see pilt ja panin selle isegi enda mobiili tausaks. :)

 Jossu ütles, et neid ei tohi lõhkuda ja et need toovad õnne. Ma tartlane ei teadnud mitte midagi sellest õnnetoomise värgist ning ofc tegin pilti neist ilusatest kivikestest. 

Kõndisime rahulikult Tööstuse Säästukani välja, ma ostsin neli jäätist 0.48€ eest (Alpenrose, duh), siis liikusime mööda raudteed Kristiine poole. Kõndisime relssidel nii kaua, kuni me lihtsalt ei saanud mitte kusagile ära pöörata, sest kõik oli piirdeaiaga ääristatud. Lõpuks leidsime koha, kust sai läbi minna -- see oli phmst elumaja aia ning selle barjääri vahel ning + nende aedade peal oli veel see traat koos nende kahtlaste teravate ogadega... Nii mõnus oleks olnud, kui ma need omale naha sisse saaksin...
Well, J. juurde koju tulles mõtlesime teha teed ja võtsime õlleklaasid. Joosepi võetud klaasil tuli kuumuse tõttu põhi ära ning me pidime kogu seda teed, mis laua peale ja maha valgus, ära koristama. Kusjuures see õllekruus oli J. isa lemmiksuveniir ja meil mõlemal oli väga piinlik tema ees. Ent kui teisest küljest asja vaadata, siis see on ju nii väike asi mille pärast muretseda. "Life's too short to even care at all."Jossu õpetas mulle LOL'i mängima ja nüüd peaksin ma vist parem olema... Kuigi ma polegi selles väga kindel, aga noh, kui täna mängima hakkab, siis vaatan, kas on üldse mingisugust progressi või sugugi mitte.

Mängisime kitarri ka. Uus juhe ju ikkagi. 

Õgisime krõpsu, jõime apteegitilliteed piimaga ning kella kaheteistkümneks kustusime ära. Uskumatult varakult, peaks mainima. Hommikul aga kui kella vaatain, oli see alles 9:14 ning imestasin veel, et kuidas ma nii vähe magasin. Pärast sain mängida Joosepi uue arvutiekraaniga Eets Muncies ja FEZ, mis mõlemad olid hullult lahedad. Teine meeldis mulle rohkem, sest see oli nii teistsugune kui kõik teised mängud, võimalik, et seepärast, et selles mängus puudub absoluutselt mingisugune loogika.
Kui ma ära minema hakkasin, selgus, et ma kaotasin kõik oma dokumendid ära... Kõik kaardid on nüüd kadunud. Aga noh, YOLO. HEHEHEHEHE
Paps oli mulle järgi tulnud ja me sõitsime Jägalale grillima. That's it.

Mart leidis pirakaid marju ja määris nendega oma salli ära. 

  Vita on kõige nunnum.

LHOOODUS

See arbuus sobib nii perfektselt Eesti loodusega, hehe. 

LHOODUSVOL2

 WE MADE FIAH

AND BAM!

 Minu kunstiteos.

Huvitav suitsupakk

("Lights" ei tähenda seda, et käesolev produkt vähem tervist kahjustab.
KANNATUS/PIIN)

Mart armastab Coca Cola ZERO't.

Sest viinerid on lahedad.

Kutsu tegi aia, kui me mängisime.

Viimased viinerid söödud, hakati meie grillimiskoha juurde mingid inimesed tulema. Neid oli päris palju -- kõigil mingid kastid ja kotid kaasas. Siis ilmus välja neiu kaameraga ning kohe sain aru, et hakatakse filmi tegema. Ära sõites nägime ka nende mikrobusse koos kogu tehnika varustusega. 

Neid tuli autodega aina juurde ja juurde...

Zose trees...

Prääksupuuks, mehed.
!"#¤%&/()=?`;:_>|Marta☺☻♦♣♠•◘○