"Spordipäev ja kidratund"

Heihopsti rummikoogijunnid!

Mulle ei meeldi spordipäevad. Kohe üldse mitte. Ma ei vihka neid, aga need ei meeldi mulle. Vastikud on. Hea meelega oleksin kusagil mate tunnis istunud ja ruutjuurt õppinud või midagi taolist. No ma pole sportlane inimene, seda teavad kõik. Mis ma teha saan, kui mulle pole seda geeni antud?
But whatever, sain tehtud. Staadioni muru oli märg, rohulibled kleepusid tossude külge ja jalad said märjaks ning liivaseks. Pretty much that's it. Otseloomulikult olin ma suvega rooste läinud ning nüüd valutavad mul kõikvõimalikud kehaosad.


KITARRITUND.
Mul on tore õpetaja, ütlen kohe ära. Vägagi tore. Rahulik, hea iseloomuga. Ja ta ütles mulle kohe "tsau", mis tundub veidi kentsakas, aga sellega võib ära harjuda. Marta oli tunnis nii tubli, et sai isegi heliredelitega hakkama... Mängisin isegi Bachi, kuigi ma veel noodist lugeda ei oska, hihi. TAB-iga saan küll väga korralikult hakkama.
Kõik oli väga tore ja positiivne, aeg lendas liiga kiiresti (90min kestab tund) ja ma lahkusin kahetsusega. Ainus negatiivne asi selle tunni juures on see, et ma tulen pärast seda liiga hilja koju. :/ Peaks hakkama ära harjuma pimeduse- ja väsimusega.

Peace out mehed!
//:Marta